Uneapnoest
Hingamispausidega norskamine (ülemiste hingamisteede täielik või osaline lõtvumine ja kokkuvajumine) on tegelikult krooniline hapnikudefitsiiit, mille käes vaevleb uneajal rakutasemel kogu organism, võideldes “nähtamatu kägistava vaenlasega” iga hapnikusõõmu pärast. Nende rohkearvuliste episoodidega kaasneb iga kord vere hapnikutaseme järsk langus ja süsihappegaasi tõus: organismis käivitub sos-signaal paisates keset täielikku unerahu verre adrenaliini ja teisi stressihormoone “päästetöödeks”. Aju ärkab ja adrenaliin kiirendab südametööd, tõstab vererõhku, stimuleerib ainevahetust, neerude ja teiste organite tööd. Nii möllab lõõgastava ja kosutava ööpuhkuse asemel tõeline keemiavabrik. Hommikuti ärgatakse rampväsinuna, suu kuivab, pea on uimane või valutab, süda peksleb ja vererõhk on kõrge. Pärastlõunal hakkab seletamatu ja üha süvenev väsimus küsima lõivu tukastamise näol. Unevaeguse kumuleerudes halvenevad ajapikku keskendumisvõime, meeleolu ja mälu, häirub ka seksuaalfunktsioon, ajapikku võivad areneda kõrgevererõhutõbi, südame rütmihäired, südame-ja ajuinfarkt, diabeet.
Adrenaliini öine ületootmine soodustab rasvkoe teket. Kuna tervis halveneb pikkamisi, otsitakse väsimuse põhjust sageli vananemisest või ebapiisavast puhkusest. Seevastu tuleks aga teadvustada norskamisega seotud terviseriske ja otsida pädevat abi.
Noortel inimestel on uneapnoe suhteliselt haruldane nähtus. Kõige tavapärasem magamisaja hingamatuse sündroomi põdeja on keskaealine, ülekaaluline, lühikese kaela ja mitteesile küündiva lõuaga suitsetav mees. Tihti süveneb sündroom tänu sellele, et inimesed püüavad päevast unisust kompenseerida kaloririkka toidu söömisega. Liigsed kalorid aga põhjustavad tüsedust ning see on üks peamisi uneapnoe tekitajaid, seega ei paranda söömine apnoed, vaid süvendav seda veelgi.
Diagnoositud uneapnoe raviks on välja töötatud spetsiaalne seade, mis kannab nimetust CPAP (APAP). Nina või nägu kaetakse maskiga, mille küljes on rõhutoru, mis jookseb spetsiaalsesse aparatuuri, mis kontrollib automaatse rõhuregulatsiooniga positiivrõhu andmist hingamisteedele.
